Võistlused toimusid 20. septembril Lahti lähedal Hollolas. Hommikul oli eeljooks ja pärastlõunal finaal. Ehk kaks korralikku pingutust ühel päeval. Eeljookse oli 4 ja finaalis jooksis 51 meest.
Eeljooks läks okeilt, ei pidanud täiega jooksma ning sain kindlalt edasi.
Finaal:
Startisin minut pärast Sander Vaherit ning soojendust tehes mõtlesin, et päris tore oleks kui saaks ta kinni püüda. Tundsin ennast enesekindlalt ja teadsin, et teen hea jooksu. Oleks selline tunne ka enne MM-i kvalifikatsiooni olnud...
Oli teada, et finaal tuleb tehniliselt suhteliselt keerulises piirkonnas ning seal võib olla lisaaedu. Eelstardialas saab Soome meistrivõistlustel 1min jooksul vaada võistluskaarti (ilma punktideta loomulikult). Võtsin sellest maksimumi ja vaatasin osade kaupa terve kaardi üle ning suures osas jätsin meelde, kus on majade vahel ebaloomulikud aiad.
Niisama
Järgnevalt väike analüüs, mida ma rajal mõtlesin ja vaatasin. Kaardid teekondadega on eraldi. Etappide kirjelduste taga sulgudes on minu aeg etapil ja parim aeg antud etapil.
Pikk etapp. Eelstardialast nn meeles, et punktile ei saa läheneda majade vahelt. Teen valiku ära ja tunnen kuidas samal nädalal tehtud sprinditrennid on aidanud. Etapil näen Tampere piirkonna orienteerumistreenerit, Antti Harjut, võistlejaid jälgimas. Huvitav, kas ma liigun hästi? Loen ette järgmised kaks etappi. (Mina: 1.47, parim: 1.44)
1-2
Lühike etapp. Loodan, et lapsed mänguväljakul ette ei jookse. Loen ette 4. etappi. Millegi pärast meenub eelmise aasta MM... (M: 27, P: 24)
2-3
Õiges suunas punktist välja ja punkt paistab. Vaatan veel 4. etappi. (M: 13, P: 11)
3-4
Samast kohast läbi jooks, kust 1. tulin. Vaatan kaardi pealt, et ühe garaažiboksi ääres on varjualune. Sinna lähendes selgub, et tegelikult ikka ei saa sealt läbi. Seisma ei jää, aga esimesed 5sek viga on tõsiasi. Punktile lähenedes vaatan 5. etappi. (M: 1.04, P: 55)
4-5
Väga vahet pole kummalt poolt minna. Lihtsalt vaja enda valik ära joosta. Vaatan ette järgmise etapi. Huvitav kaugel Sander on... (M: 23, P: 21)
5-6
Teele ja vaja joosta. Tee peal vaatan ette 7. ja 8. etapi ning heidan pilgu ka 9. punkti poole. Kõhutunde järgi keeran tee pealt ära, natuke liiga vasakule. (M: 31, P: 29)
6-7
Planeeritud variant vasakult läbi hoovi tehakse kohe ümber. Läbi metsa läheb loha. Jõuan mingitele noorematele ametivendadele järgi. Metsaalune on suhteliselt risune. Tundub, et noored jooksevad küll, ei hakka mööduma. Metsast välja jõudma hakates tunnetan, et poisid ikka ei liikunud väga nobedalt. Uhan mööda. Enne punkti kontrollin veel igaks juhuks kaardilt 8. etapi üle, kas esimene aiaauk on ikka lahti. (M: 41, P: 32)
7-8
Lühike etapp. Jooksen vahepeal natuke aeglasemalt ja teen valiku üheksandasse. (M: 16, P: 13)
8-9
Lasteaiast välja jõudes vaatan igaks juhuks veel korra kaarti, kas vasakult ja ülevalt on ainukesed variandid punktile lähenemiseks. Valik lihtne, vasakult. Vaatan järgmist etappi, paremalt tundub südamelähedasem. (M: 50, P: 47)
9-10
Suht hästi on läinud vist. Püüan teha valikut, kummalt poolt järgmisesse minna. Enne punkti näen Sanderit, tundub natuke üllatunud mind nähes... (M: 53, P: 47)
10-11
Väljun punktist alla poole. Arvan, et punktile lähenemine ei saa olla nii lihtne kui kaardilt paistab ning üritan olla äge ja leian väikese kollase riba punktist üleval pool. 12. on pikk etapp, ülevalt läheb paun pikaks, järelikult alguses alt poolt. Punkti võttes saan aru kui loll ma ikka olen. Huvitav, kas Antti Harju naerab seda nähes mu üle? Jälle mõned sekundid pummi saldosse. (M: 32, P: 25)
11-12
Alguses paremale poole jalakäijate tänavale. Näen ees pool Sanderit. Kuidas ma talle järele ei jõua? Üritan teha valikut, kust pärast vasakpööret uuesti paremale minna. Näen joonest üleval pool väikest vahet põõsa ja maja vahel. Mõtlen, et olen ikka suht lahe nikerdaja ja asfaldi peal ei jookse. Muru peal näen, et jalajälgi. Väga hea, pole ainuke, kes sealt jooksnud on. Järgmisesse vasakult. (M: 1.11, P: 1.03)
12-13
Ilusti vasakult. Püüan punktile lähenedes õigest kohast mitte mööda joosta. Järgmisesse otse. (M: 33, P: 32)
13-14
Otse ja vasakule. Kummalt poolt varjualust järgmisesse punkti minna? (M: 27, P: 25)
14-15
Sama hooga punktist välja asfaldile. (M: 20, P: 17)
Kaardivahetus-16
Ei suuda kohe otsustada, kas minna paremalt või vasakult. Viimasel hetkel otsustan viimase kasuks. Vaatan ka järgmist pikka. Tahaks nagu minna vasakult, ei pea punktile tagant poolt lähenema. Aga paremalt olen juba jooksnud. Valin jällegi viimase variandi. Enne punkti jookseb Sander vastu. Punkti jõudes avastan, et punkt on pikali. Kedagi teist ei näe seal. Kas punktipukk oli kasepuidust tehtud ja Sander lihtsalt ei saanud seda nii jätta? Ei tea... Tõstan puki püsti ja suskan emiti jaama. Tean, et sekundeid kulus nii mõnigi. (M: 39, P: 33)
16-17
Läbin järjest juba tuttavaid lõike. Vahepeal oleks peaaegu J. Laukkarisega (hilisem 3. koht) kokku põrganud. Loen ette järgmiseid etappe. (M: 1.47, P: 1.39)
17-18
Enne punkti võtan hoo maha üritan leida õiget aiaauku. Inimesi tuleb nii palju vastu, et pean punktile lähenema väikese kaarega. (M: 52, P: 47)
18-19
Lühike, samast aiaaugust välja ja loen järgmist punkti ette. Punktis küsib väike soome poiss: "Oletko suomalainen? Kuin olet, sitten olet hyvä!" Mõtlesin, et hakka ütlema sellel hetkel, et tegelikult on tegemist ulkomaalaisega. (M: 23, P: 20)
19-20
Üks valik. Teen plaani 21. punkti. Enne punkti aeda sisse jõudes tundub asi kuidagi kahtlane. Teen paar kõnnisammu. Näen küll punkti, kuid ise ootaks seda teises kohas. Number klappis. (M: 32, P: 30)
20-21
Mõtlen veel natuke eelmise punkti peale. Tundus väga imelik. Vastujooksul näen Sanderit. Järgmisesse paremalt. (M: 41, P: 39)
21-22
Mõtlen, et lõpp on lähedal. Enne punkti püüan seda väikest vahet näha, et otse saaks minna. (M: 39, P: 36)
22-23
Jooksen punktist välja ja ei tea kuidas järgmisesse minna. Peaks nagu paremalt minema. Või ikka vasakult. Olen juba parkimisplatsil ja plaani ei ole... Pea täiesti tühi. Nagu poleks kunagi varem orienteerunud. Jooksen juba põhimõtteliselt parkimisplatsi keskele ja mõtlen, et peaks paremalt minema. Millegi pärast jooksen tagasi ja alustaks liikumist parkimisplatsil nagu uuesti nullist. Ikka täielik idioot, ei kujuta ette kuidas selline asi juhtuda sai. Punktini jõudes avastan, et Sander ei olegi väga palju ees. Mida tema veel tegi... (M: 58, P: 46)
23-24
Vaja võistlejad kuidagi üle suurema tänava viia. Jooksen vahelduseks. (M: 18, P: 17)
24-25
Pikem jooksukas, millegi pärast vaatan liiga palju kaarti. Liigun kuidagi mugavustsoonis. Sander silkab ees, aga ka tema selg ei pane mind edasi liikuma. Vaatan järgmised etapid ette. Kohe saab koju ära. (M: 44, P: 40)
25-26
Inimesed vaatavad. Üritan kurve kiiresti võtta. (M: 18, P: 16)
26-27
Viimasesse punkti. Millegi pärast vaatan kaarti mitu korda. Punktis ei saa emitit korralikult jaama. Meenub teisipäevane trenn, kus sai just emitiga kiiresti märkimist harjutatud. Seal läks ju hästi, miks nüüd nii. Tunnen kuidas soomlased mind vaatavad ja sisimas naeravad mu kohmetuse üle. (M: 16, P: 14)
Finish
Parandan vea ja saan jaamas kiiresti märgitud. (M: 11, P: 10)
Aeg: 18.27
Võitjal (F. Tranchard): 17.46
Koht: 12
Tulemused vaheaegadega
Vigu kokku 29sek.
5. punktiga - 5sek, 7. punkti joostes teiste taga olemisega - 6sek (võrdluseks - kvalifikatsioonis olin metsaetapil kiireim), 11. punktiga - 4sek, 16. punkti püsti tõstmine 3sek, 18. punktile lähenemise kaar 2sek, 23. punktiga - 9sek.
Need on siis vead ja ajakaotused nende valikute puhul, mis ma tegin. Nii mõnelgi etapil tegin vale teevaliku, aga üldjoontes läks enam-vähem hästi.
Finaali rada oli suhteliselt pikk, reeglite järgi peaks võitja aeg olema sprindis max 15min. Oli aga 17.46. Minule igatahes meeldis ja ise ei tunnetanud, et rada nii pikk oleks. Kogu aeg pidi orienteeruma ja see oli väga mõnus.
Ausalt öeldes meeldib mulle selline nikerdamine ja samal nädalal tehtud kaks kiire tempoga sprinditrenni Tamperes andsid palju juurde. Arvatavasti oleks muidu ära ehmunud kaarti nähes ja poleks üldse suutnud orienteeruda.
Enne võistlust olin endale eesmärgiks võtnud 6-sekka pääsemise, aga 9sek ehk see viimases osas tehtud parkimisplatsi müsteerium oleks soovitud tulemuse andnud. Või kui oleks nii palju õnne olnud, et 7. punkti joostes poleks noored ees olnud ja Sander oleks 16. punkti püsti jätnud. Oleks on oleks. Suutsin mingil määral ennast natuke tõestada ja eks rahul olen ka sellega, et olin parim eestlane (kõik Eesti parimad sprindipojad olid kohal). Sain väikese revanši EMV sprindi eest :)
No comments:
Post a Comment