Monday, July 22, 2013

MMile tagasivaade

Võtsin endale vähe aega, et rahuneksin maha ja ei kirjutaks midagi väga koledat esimeste emotsioonide põhjal.

Elu esimene MM ei läinud kaugeltki nii nagu oleks pidanud. 45. kohta finaalis ei osanud ette näha. Tagantjärele ei teagi mis oleks emotsionaalselt lihtsam olnud, kas finaali mitte saamine või seal viimaseks jäämine. Pigem vist ikka see viimane, saab lohutust otsida sellest, et eeljooksust sain kindlalt edasi.

Finaalist endast:
Soojendust tehes olin üpris rahulik, mõtlesin enda jaoks kõik läbi ning jalad olid võrreldes hommikuga paremas seisus. Dress maha võetud, tundsin ennast kuidagi mõnusamini ning jalgadesse oleks nagu uut energat tulnud.
Start oli samal staadionil, kus finiš ja pealtvaatajaid oli ikka väga palju. Mitteametlikud andmed ütlevad 5000 ja ega sinna poleks rohkem mahtunud ka. Stardihetkel oli kõik kontrolli all ja staadionilt ära joostes tegin kohe esimese kahe etapi valikud ära. Teise punkti joostes vaatasin järgmist etappi ning punktist välja joostes sattusin hämmingusse, rahvast oli tänavatel nii palju (kohtunikud vilistasid ja siis inimesed hüppasid kahte lehte laiali). Olin vahepeal kompassi paigast liigutanud ning järje kaotanud, lugesin 2-3 asemel 3-4 etappi. Keerasin valel tänaval valest kohast ära. Esimesed 30sek viga. Edasi läks kõik allamäge ja olin täielikult liimist lahti. Ei suutnud või ei julgenud seda varianti, mida kaardi pealt nägin ning mis oleks olnud õige ja seetõttu tegin paar äärmiselt lolli valikut. Lisaks ei osanud rahva seas joostes pead külmana hoida ja orienteeruda nii nagu tavaliselt. Vigu kokku u 2'25. Kui oled harjunud üksi rahulikult nokitsema, siis inimeste seas liigeldes võib paratamatult mõttelõng ära kaduda. Olin ennast vaimselt häälestanud selliseks jooksuks nagu oli eelmisel aastal Euroopa MV. Rahvas on võistluskeskuses ja muidu rajal minimaalselt.
Maailmameistrile, M. Boströmile, kaotasin 3min. Võrdluseks võin öelda, et mõned nädalad varem kaotasin talle Tallinnas Kadrioru sprindis 11sek.

                               Sprindi kvalifikatsioon - kehvad jalad, hea pea.

Kuigi MM läks kehvasti, siis susse varna ei riputa ja see ebaõnnestunud start andis rohkem kogemusi kui eelnevad 22 eluaastat. Isu treenida ja areneda kasvas meeletult ning. Kehv asi kõige juures on see, et ainuke koht kust selliseid kogemusi saab ongi MM ja seda on ainult kord aastas.Värske sprindi maailmameister oli enda viiendal MMil ja 30. aastane. Kõige noorem maailmameister (ind.) sellel aastal oli Leonid Novikov - 29. aastane (lühirajal).

Vuokattis tegin trenni edasi ning ühel päeval oli Kristo ja Peetriga ka väikene võistlus rahvavõistluse avatud rajal, mille võitjale pani koondise peatreener, Tarvo Avaste, isegi väikese auhinna. Sain selle äärmiselt olulise võidu ja tuju oli hea :)

Eestisse tagasi jõudes enam MMi sprindi rada öösel unes väga tihti pole näinud ning treeningud on kulgenud hästi. Eile väissasin ka Ümber Uhtjärve jooksu, kus õnnestus jällegi võita. Rada oli igavam kui eelnevatel kordadel ja viimaste aastatega võrreldes rohkem jooksjatele kui orienteerujatele. Kohe alguses oli A-kategooria tõus ning tegin teise koha saanud Ivar Ivanoviga vahe sisse ja nii püsis lõpuni. 3km enne lõppu hakkas kõht väga tugevalt valutama (lõunane praad ei teinud vist head), mistõttu raja huvitavamal lõigul kiiresti ei saanudki joosta. Lõpusirgel hakkasin juba taastuma järgmisteks treeninguteks ja kõndisin rahulikult võitjana üle finišijoone. Lõpp hea, kõik hea!

                                                   Meened käes.

Nüüd teen hooga trenni edasi ja valmistun augustis-septembris tulevateks võistlusteks. Saab näha kui heasse vormi sellel aastal veel saada õnnestub.

Rajal näeme!

Monday, July 8, 2013

Põmaki!

Tunne on kehv, kuid muidu on mega!

Täna hommikul kell 10.17 oli mul siiamaani üks elu tähtsamaid starte - MM-i sprindi kvalifikatsioon. Paar eelnevat päeva olin väga närvis. Kõik kaardid olid ju ühel distantsil, kuld või muld. Olukorda ei teinud kergemaks ka enesetunne trennides. Eile tahtsin joosta pool-kõvalt Kajaanis eelmise aasta NORT-i sprindi finaali rada. 8 punkti oli okei ja siis sain labidaga pähe. Ei jõudnud joosta. Sörkisin ikkagi mõttetegevuse arendamiseks raja lõpuni. Ei oskagi nüüd öelda, mis keeras viimasel nädalal asja peapeale. Nimelt eelmisel pühapäeval oli kõik okei, esmaspäeval jooksin 80min rahulikult, enesetunne ja pulss ei olnud küll need mis nädal varem, kuid kõik oli normis. Teisipäeval puhkasin ja kolmapäeval trennis oli meeletult raske ning pulss oli kõrgel nagu jänesel, just kiiremini joostes. Eile soojendust tehes oli rahulikult joostes pulss suhteliselt hea.

Igatahes. Täna enne kvalifikatsiooni sooja tehes ei suutnud üldse kiirendusi teha. Lihtsalt äärmiselt raske oli. Valmistasin ennast vaimselt juba hambad ristis pingutamiseks ette.

Jooksust endast:

Sain hea stardi ning koheselt leidsin stardikolmnurga kaardilt. Sellest ka parim vaheaeg esimesse punkti. Edasi kuni 7 punktini läks okeilt, jõudu veel oli. Ainult 5. joostes sattusin hämmingusse hetkeks, kui nägin endal teel ees aeda, mida kaardilt ei olnud alguses leidnud, kaotasin sellega 3sek.
7. punktist alates läks kangutamiseks ning olin täiesti tühi ja see väljendub ka vaheaegades: http://online.woc2013.fi/tulokset/fi/2013_woc_sprint/kilpailijat/283/1/ <----- seal Tilanne rastilla all on koguaeg, üldkoht ja kaotus hetke liidrile. Rastiväli näitab etapiaega, kaotus etapi parimale ja etapi kohta.
Tehnilisest poolest nii palju, et tegin ühe konkreetse vea lõpus 20. punkti, u 6 sek, kuid muidu midagi erilist ei juhtunud. Mõnes kohas kaotasin järje ära ja võtsin hoogu vähe alla. Kokku jäi tehniliselt varu 15 sek, mis poleks väga midagi muutnud.

OLEN ENDA ESIMESEL MM-il SPRINDI FINAALIS!
Enesega päris rahul, nüüd saab pingevabalt finaali joosta ja endast parim välja pigistada. Vast läheb raskusetunne ka üle.

Õhtul kell 17.50 saab vaadata naiste võistlust YLE 2 kanalilt ning meeste võistlust alates 19.15-st. Kui telekas YLE 2-te ei mängi, siis saab vaadata arvutis Rootsi ülekannet: http://www.svtplay.se/video/1332389/orientering-vm
Minu start peaks olema 19.36-19.38. Täpselt veel ei tea. Pöidlad pihku!

Aktiivset ellusuhtumist!

Thursday, July 4, 2013

Esmaspäeva ootuses

Viimane hetk enne selle aasta MM-i endast märku anda.

Tuleval esmaspäeval, 8. juulil, teen enda debüüdi õigel MM-il ja distantsiks sprint. Miks sprint? Hooajaks plaane tehes võtsime treeneritega eesmärgiks joosta nii tavarada ja sprinti, kuid kuna ettevalmistus ei kulgenud nii nagu plaanitud, siis see variant jäi ära. Minu mitte-valmidust näitasid ka eelnevad pikemad o-võistlused. Samas ei oleks ka nii tavaraja kui sprindi jooksmine olnud mõttekas. Nimelt programm oleks olnud selline: pühap - tavaraja kval, esmasp h - sprindi kval, esmasp õ - sprindi finaal, teisip - tavaraja finaal. Ehk kolme päeva jooksul 4 max pingutust. Oleks vähe paljuks läinud ja siis ei oleks soovitud lõpptulemusi ka saavutanud. Igastahes jah, jooksen esmaspäeva hommikul sprindi kvalfikatsiooni ja õhtul loodetavasti ka A-finaali.
MM algab pühapäeval 7. juulil ja lõppeb laupäeval 13. juulil. Televusserist peaks nägema ka ülekandeid YLE 1 või 2 kanalilt. Samuti saab live-i jälgida: www.woc2013.fi
Sinna peaks enne võistlusi ilmuma ka live-i jälgimise võimalus, nii vaheaegade kui ka gps-i. Naelutage enda ninad siis arvuti või teleka ekraanide vastu esmaspäeva hommikul 9-10 ajal ja õhtul 19.20!

Kuidas ma sain MM-ile?

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis oli kohe järgmisel päeval pärast Jukolal 15km läbimist Kadrioru pargis Tallinna O-nädala esimene etapp (ühtlasi ka WRE etapp), mis oli ka katsevõistluseks MM-ile. Vaatamata väga väsinud jalgadele ning faktile, et tegu mul esimese sprindivõistlusega sellel aastal õnnestus teha korralik sooritus ja lunastada pääse ilmavõistlustele. Ainuke asi, mis kripeldab on see, et tehniliselt kaotasin u 20sek väikeste seisakute ja valede valikutega ning jäin 11 sekundiga alla Soome koondise esinumbrile - Mårten Boströmile.
Samas tema jooksis Jukolal 3km lühemat rada ning mis seal salata, tema jooksurekordid on paremad kui nt meie Maratonitiimi poiste omad. Maratoni rekord 2:18:51, poolmaraton 1:03:41 ja 5000m 14:06.
Kaotasin talle Kadriorus just viimaste lihtsate jooksuetappidega, täpselt siis kui mul jalad väsisid ja hoog rauges. Lohutan ennast sellega, et keerulisematel etappidel olin vähemalt tast kiirem.

Mis pärast sprinti toimunud on?

Tallinnast pärast sprinti koju sõites tundsin kuidas kurk läheb valusaks. Järgnevatel päevadel polnud olukord parem, pigem läks hullemaks, lisandus nohu. Nädala peale tuli 3 täielikku puhkepäeva ja tundsin, et asi on kehvapoolne ja erinevad vahendid ei aita nii kiiresti kui lootsin. Nüüd eelmisel nädalal asjaolud paranesid ja tegin mõned kiiremad sutsud ka.
Laupäeval käisin empsiga väljamaal, Lätis. Õnnestus saada Koselt Sixten Silla käest selle aasta Läti MV sprindi kaardid ja sõit Aluksnesse võis jätkuda. Hommikuse trenni jaoks pani emps ka väikesed tähised punktidesse ning jooksis mõnda punkti ka EMIT-i jaamaga. Meeste raja läbisin 14'46 ja kaotasin Läti parimale 14sek ja 2. kohale 1sek. See tähendas, et võitsin trennis maailmameistrit, Edgars Bertuksi, 38 sekundiga :) Samas kui oleksin viitsinud punktide legendid paberile kirjutada ja legendihoidjasse panna, siis ei oleks ka ühte 12sek viga teinud. Lisaks veale oli halvasti ka hingamisega. Nimelt takistas röga kurgus hingamist ning pärast ütles ema, et kuulis kaugelt vilisevat hingamist ja siis ilmusin nurgatagant alles mina välja. Õhtuses trennis oli õnneks hingamine korras ja kilomeetriaeg oli võrreldes hommikuga 12sek parem. Säilib lootus, et ka esmaspäeva õhtul MM-il finaalis on hingamine korras :)
Selle nädala trennid on kulgenud köhatamiste abil hingamisteede vabastamisega rögast. Vahel paremini ja vahel kehvemini. Vähemalt jalg on terav!

A jaaa, 19. juunil oli ka bakalõpetamine, mis kulmineerus lõpudiplomi omastamisega TÜ aulas kehalise kasvatuse ja spordi erialal.

                                            Väike fotosüüdistus 


Eile sain uue laari Dexali asju. Arvan, et nad tahavad mind ära hellitada :)
Vaadake ka FB-s Dexal - Eesti lehte, sealt leiate kindlasti endale uue lemmikspordijoogi või -batooni.

Praegu istun Kristoga Tartu-Tallinn bussis, siis öise laeva peale ja hommikul Helsingist 7h autosõitu Vuokatti. Loodetavasti saan seal Teile kõigile ka kirjutada täpsemalt, mis kell siis esmaspäeval minu jookse jälgida saab.