Ma käišin eeštikatel võištlemaš.
Läinud nädalavahetusel toimusid järjekordsed Eesti meistrivõistlused tavarajal ja teates. Tavarada kahjuks minul ebaõnnestus teist aastat järjest. Kui eelmine aasta sai raja lõpuosas lihtsalt jaks otsa, siis sellel aastal võisin võistluse enda jaoks maha kanda juba teises ja kolmandas punktis. Suutsin pärast seda ennast enam-vähem kokku võtta, kuid medalid olid juba läinud ning olukorra tegi veelgi kehvemaks suur viga raja lõpuosas. Ei oskagi öelda miks sellel päeval ei olnud ma päris mina ise. Pärast MMi on mu mõtted olnud järgmise aasta peal, kus tahan edukalt esineda MK-sarjas ning loomulikult MMil ja EMil. Ilmselt selle pärast ei olnudki laupäeval õiget võistluse tunnet ja vastavat sooritust.
Pühapäev oli aga hoopis teine tera. OK Ilvese I võistkonnas jooksin koos Kristo ja Taunoga. Läksime võistlusele eesmärgiga ületada eelmise aasta 3. koht, mis oleks pidanud vägagi reaalne olema vaatamata Tauno vigastusele. Kristo saatis Tauno metsa liidritest 1'17 hiljem. Midagi ei olnud veel kadunud. Mõned konkurendid tegid teises vahetuses head jooksud ning vahe liidrite ja meie võistkonna vahel kärises mõne minuti võrra pikemaks ning rajale sain üksinda 5. positsioonil. Kohe alguses tundsin, et jalad on head ja asusin võistlustulle mõttega: "Kuld või muld!". Tehniliselt läks võistlus päris mõnusalt, tegin paar 15-20sek viga. Liikumissujuvust ja kiirust raja teises pooles segas 10. punkti joostes tekkinud nägemise halvenemine. Orienteerujale omaselt silitasin oksaga vasakut silma. Õnneks see polnud mul esimene kord ning teadlikult hakkasin tegema rohkem seisakuid ja vähendasin liikumiskiirust vältimaks suuri vigu. Suhteliselt huvitav on orienteeruda kui üks silm on põhimõtteliselt ainult iluasjaks. Need, kes tunnevad, et orienteerumine on liiga lihtne, võivad ise järgi proovida. Vaatepunktis öeldi mulle infoks: medal on minuti kaugusel. Liikusin sama kiirusega edasi ja alles finišisirgele jõudes sain Vahur Teppani valjemast häälest aru, et saime medali. Poleks paari viga teinud või silma vigastanud, oleks äkki ka Võru võistkonna liidri Lauri Silla kinni püüdnud... See on aga oleksite maailm ja reaalsuses tuleb rahul olla ka välja võideldud kolmanda kohaga! Järgmisel aastal peab selle 3. koha needuse murdma.
Teekond pronksile
Rõõmsad poisid (v.a. Tauno)
Mis siis edasi?
Mõned kergemad päevad ja siis jälle usinalt trenni. Järgmine võistlus minu jaoks on Pärnus Kahe Silla jooks 1. septembril. Nädal hiljem on EMV sprindis ja septembrisse mahuvad veel Soome MV lühirajal ning EMV Ekideni jooksus. Pärast seda plaanin Itaaliasse laagrisse minemist. Järgmise aasta MMiks vaja valmistuda :) Aga enne veel jagan enda võistlusmuljeid Teiega. Reedel esitasin ka essee ja avalduse magistriõppesse TÜ Pärnu kolledžisse Teenuste disaini ja juhtimise erialale (spetsialiseerumine spordijuhtimisele). Teenuste disaini ja juhtimisse esitati 67 avaldust ning kohti on 15. Läheb natukene kitsaks. Vast ikka kõik läheb hästi ja olen nende õnnelike seas, kes sõelale jäävad :)
Meeldetuletus Teile kõigile:
Aiamajad, kuurid, suvilad, kodud Lasita Majast.
Kauba transport Ace Logisticsist ja spordijoogid Dexalilt!
Moi-moi!