Sunday, March 24, 2013

Järjelugu numero uno

Oleme jõudnud jaanuari kuusse.

Tegin vaikselt trenni, et saaks jaanuari lõpus laagris normaalselt edasi liikuda. Nii ka läks ning 27.01 sõitsin Kaisa, Tauno ja Ott-Kaareliga öösel kell pool üks Riia lennujaama poole. Väga varastel hommikutundidel lendasime Riia-Frankfurt, Fra-Malaga. Sealt rendiautoga Atlandi äärde Conil de La Fronteirasse, kus oli meie kodu järgmiseks kaheks nädalaks.

                                                 Näe, Kaisa on pildil.

O-trennid läksid hästi, kuigi esimesed kaks trenni tekitasid tunde, et mida ma selle kaardiga veel tegema peaks. Edasi läks kõik järjest paremaks ja laagri lõpuks tekkis tunne: tahaks tirida metsas!

                                               Ei teadnudki, et pilti tehakse!

Tegin päevas ühe kaarditrenni, teine oli rahulik jooks. Võtsin sellise taktika, kuna eelmisel aastal sai Portugali laagris liiga agaraks mindud, üks nädal oli isegi 168km metsas. Läks vähe paljuks. Üks kaarditrenn päevas tekitas ka sellise mõnusa kaardinälja järgmiseks trenniks. Õhtused rahulikud jooksud tegin enamasti koos Kaisaga, sellega hoidsin pulsi mõnusalt madalal.

                                             Tegime ka väheke turisti, Cadiz:

                                                     Rannas ÜKE-t

Kokkuvõttes läks laager hästi ja asjaette. Seltskond oli mõnus, eriti hea oli see, et Kaisa sai kaasa tulla. Kõht oli täis. Ott tegi head omletti, Tauno oli endiselt karvane ja päike paistis iga päev. Mida veel tahta... Ainult lendude ajad oleksid võinud paremad olla.

Sellega lõppebki järjelugu 1, teist osa on oodata kas täna või homme. Palju õnne sünnipäevaks mulle!





No comments:

Post a Comment