Tuesday, March 25, 2014

Äratus talveunest.

Terve!

Väga palju aega on viimasest postitusest möödas ja pole laiemale üldsusele märku andnud enda tegemistest. Aga eks talv olegi suviste vastupidavusalade tegijatele üksinokitsemise aeg.

Üldiselt on talv kulgenud hästi, paar tagasilööki on olnud, kuid võrreldes eelmise aastaga suutsin pikki haigusi vältida ning selle võrra ka trenni rohkem teha. Lisaks korralikule treenitusele on minu jaoks sellel hooajal ka paar uut ja head asja ka. Nimelt olen nüüd sellest hooajast minu jaoks uues orienteerumisklubis - Koovee. Tegemist orienteerumisklubiga, mis tegutseb Tamperes. Klubivahetuse kasuks otsustasin seetõttu, et ema sai seal treeneri töökoha ning kui keegi lähikondlastest Tamperes elab siis saab ka lihtsamini seal laagrites käia. Lisaks oli vaja ka edasiseks individuaalseks arenguks mingisugust muutust.

Lisaks klubi muutustele on toimunud muutused ka toetajate seas. Ülimalt hea on teatada, et nüüd sllest hooajast saan lisaks varasematele toetajatele: Lasita Maja, ISC ja spordielamused.ee, teha koostööd Isostari ja Hals Tradinguga.

Isostari nimi ei vaja kellegile tutvustamist ja kui nüüd täiesti ausalt öelda, siis eks Isostari toodete näol on tegemist ka ühtede parimate spordijookide ja -toitudega. Äärmiselt meeldiv on ka see, et need on väga heade hindadega ning neid saab ikka igast Eestimaa otsast. Leia endale lähim koht: http://www.isostar.ee/myygikohad.html. Iga kord kui Isostari joogipulbrit pudelisse panen tuleb meelde see, kuidas veel lasteaias käies sai aeg-ajalt vanemate tagant Isostari pulbrit näpuotsaga suhu pistetud. Good times!

                               Esimene ports seda head kraami!

Hals Trading on aga arvatavasti vähemtuntud nimi, kuid see ei tähenda, et nad kehvemad tegijad oleks. AS Hals Trading pakub sanitaartehnilisi tooteid ning need on ikka kvaliteetsed. Kui ei usu, vaata siit - www.hals.ee , proovi ja veendu ise.

Oled spordimees või niisama arvuti taga istuv magu?

Ütleme nii, et see talv olen ikka tugev spordipoiss olnud. Nii nagu enne öeldud sai, olen talvel korralikult trenni teinud ja suurenenud on just orienteerumise osakaal. Soojemas kliimas olen saanud võrreldes eelmiste talvedega rohkem harjutada ning nüüd on vaja asi tulemustesse üle kanda.

Esimese välislaagri tegin jaanuari lõpus, kui lendasime Kaisaga minu õeraasule Hispaaniasse/Gibraltarile külla. Päris mõnus oli suhteliselt õhukeste riietega joosta ning liikusin edasi ka okeilt. Kuna Kaia (ehk siis õde) elab o-kaartidest u 1-1,5h kaugusel, siis kaarditrenne palju ei kogunenud (16 päeva jooksul kokku 5), aga maitse sai suhu ja huvitav oli jälle normaalsetes tingimustes orienteeruda.
                                  Koovee värvides Aafrika taustal.

                            Lihtsalt niisama pärdikutega kalju otsas.

Veebruari keskel olin omadega juba Portugalis (Aveiro lähedal) Koovee laagris. Laager kulges täitsa okeilt, kuid vahepeal olid treeningud häiritud kanna peal oleva limapauna tõttu. Nimelt see valutas. Aga midagi hullu polnud. Laagri põhirõhk oli orienteerumisel ja olen kindel, et see läks asja ette ning edasiminek toimus.

Sellega veel rändamine ei lõppenud. Portugalist reisisin edasi Türki, kus toimus esimene MK-etapp sellel hooajal. Distantsiks oli lühirada, mis on minu jaoks täielik achilleuse kand olnud. Kvalifikatsioonist sai edasi A-finaali 30 parimat, mis tähendas, et sinna saamine läheb päris tihedaks. Kahjuks läks esimene võistlustart aia taha, mingist hetkest alates kaldusin iga punktiga õigelt trajektoorilt ära. Ei oskagi öelda, mis juhtus. Arvatavasti tahtsin lihtsalt liiga palju seda finaalikohta ja ei suutnud oma jooksu teha. A-finaali ma igatahes ei saanud, kuid B-finaalis jagati ka veel 10 MK-punkti ning sealt tahtsin ka endale midagi napsata.

B-finaalis tuli sisse üks suurem viga ja paar väiksemat (kokku u 2min), kuid rahule jään lõpupaunaga, kus suutsin ikkagi võrdlemisi okeilt joosta ja B-finaali võitjalt, Timolt, võtsin peaaegu iga punktiga sekundeid tagasi. Kahjuks eelviimasesse punkti võttes ja välja joostes lasin ennast kaasvõistlejast häirida ning kaotasin natukene aega. B-finaalis oli 13., MK-punktidest jäi lahutama 44 sekundit. Varem pole ma lühirajal nii "hästi" jooksnud ning oli näha, et väikene areng on ikka toimunud (sellel talvel olen keskendunud rohkem lühirajale), kuid sisimas ootasin endalt paremat tulemust. Samas kohe ei saagi kõike saada ja pean veel vaeva nägema, et lühirajal korralike jookse teha.

Järgmisel päeval oli sprinditeade, kus võistkonnad toimetasid järjestuses: naine, mees, mees, naine. Rada oli planeeritud väga kiireks ning sellel päeval sellel hetkel see mulle ei sobinud kohe üldse. Jalad keeldusid kiiresti jooksmast (juba soojendus ei tõotanud head), kuid eelmisel õhtul kui Kristoga sprindi modelit jooksime ja mõne kiirenduse tegime, olid jalad ülihead ning tunne oli nagu hõljuks mööda asfalti. Seda ei oska öelda, mille pärast just sellel pühapäeval Türgis ei suutnud edasi liikuda. Kas lihtsalt jõudis väsimus eelnevatest laagritest ja võistlustest ühe ööga kohale ning olukorda võimendas halb uni (mõtted olid sprindi peal ja ootasin juba kiiresti jooksmist) või juhtus midagi muud. Igatahes liikusin nagu tigu ning kusagilt ei olnud seda jaksu võtta. Samas muidu oli selline formaat põnev ning minule meeldis, kuigi rada oleks võinud olla huvitavam.

                                Eesti esimene sprinditeate võisa

                             Pärast võistlusi Türgi Olümposel.

Eestisse tagasi jõudes ravisin enda jalga ning võtsin nädalakese rahulikumalt (käisin ujumas ja tegin lühikesi jooksuotsi), et keha taastuks ning edasised treeningud möödusid Euroopa MV silme ees terendamas. Viisin suure osa treeninguid Vooremäele üle, et saaks natukene tõusukest ka ja juba järgmisel nädalal oli tunda kuidas küngastest kergemini üle liikusin. Tegi lausa meele rõõmsaks :)

Viimane peatükk enne Portugalis toimuvaid Euroopa meistrivõistlusi.

23. märtsil olin jälle lennuki peal ning suund oli uuesti Portugal ja kohaks see sama Koovee laager. Siin olen kuni 4. aprillini ja seejärel juba Lissaboni lähedusse, kus toimuvad selle aasta euroopakad. Alguses oli plaan minna Hispaaniasse MK-le, kuid kuna see oleks suhteliselt kalliks läinud, siis otsustasin pigem keskenduda treenimisele ja tähtsamateks võistlusteks valmistuda.

Eile (24. märtsil) sain järjekordselt tähistada sünnipäeva laagris. Kui noorena sai koolivaheaegadel Eestis erinevates kohtades kambakesti metsades mütatud, siis nüüd on muutunud nii laagripaigad kui ka eesmärgid, kuid samas üldeesmärk, saada paremaks orienteerujaks, on säilinud.

Lõpetame selle pika jutu ära nüüd ja eks edaspidi hakkan ülevaateid tihedamalt andma.

Seniks aga, olgem mõnusad!