2. Kütioru maastikujooks:
Eestikatega ei saanud minu hooaeg veel läbi. 21. septembril käisin 2. Kütioru maastikujooksul. Mis on minu arust Eesti kõige raskem jooksuvõistlus (kell näitas 453m tõusu). Raskeks teeb trass, mis paneb just vaimse poole proovile. Rajal on kaks pikka ja piisavalt järsku tõusu, mis algavad täiesti oru põhjast ning kus peab võitlema iseendaga, et kõndima ei hakkaks. Just see teebki Kütioru jooksu eriti nauditavaks. Rajal on raske, kuid finišis ülimõnus. Soovitan kõigil järgmisel aastal osa võtta!
Võistlus ise läks nii nagu plaanitud, taktika töötas ning põhimõtteliselt kolme suurema tõusuga sain Ivar Ivanoviga vaheks 42,2sek.
Aeg 35'08 oli kaks sekundit kiirem kui eelmisel aastal. Eelmine kord jooksin terve raja koos Raido Ränkeliga, seekord aga üksi. Olukord andis märku, et vorm on parem ning ekideni eestikatele saan enesekindlamalt peale minna.
Viimase tõusu lõpus enam nii hea hoog ei olnud.
Essa on alati mõnus olla! :)
EMV ekideni jooksus:
Nädal hiljem olid Eesti meistrivõistlused ekideni jooksus (42,195km teade 6-liikmelise võistkonnaga). Plaan oli eelmise aasta viga parandada ning see uus Eesti rekord ikka ära joosta. Ilmaolud soosisid meid ja uus Eesti rekord ekideni jooksus on 2:09:59. Mina jooksin eelviimast vahetust (5km). Aeg oli 15.58. Ise lootsin küll u 20sek paremat aega, kuid kaks nädal varem tekkinud põlverike rikkus olukorra suhteliselt palju. Vasakus põlves oli meeletu valu. Kuid mis seal ikka, ülirahul olen ikkagi! Eesti rekordi sünnile ei ole orienteerujal just iga päev võimalik kaasa aidata! Sellega olen ma ka vist esimene orienteeruja Eestis, kes sellise tähiseni jõudis... Järgmisel aastal läheme Loskutovi rekordi järele!
Harry oli pildistamise ajal ilmselgelt rahul! Kaks Eesti reksi
Laager Põhja-Itaalias:
Juba paar päeva hiljem lendasime Kristoga Itaalia poole. Sihtpunkt oli Lavarone, kus oli meie kodu järgmiseks 11-ks päevaks. Spordihuvilised teavad kindlasti ühte kuulsamat linna Lavarone lähedal, Asiago. Seal piirkonnas toimuvad järgmise aasta maailmameistrivõistlused ning me käisime olukorraga tutvumas.
Mõned päevad hiljem liitusid meiega Lauri ja Annika. Ülejäänud päevad kulgesid trennide rütmis ja ütleme nii, et ühtegi kerget o-trenni ei olnudki, sest lihtsa eestlase jaoks kogunes tõusumeeterid ikka korralikult igas trennis. Äraütlemata huvitav oli ka Veneetsias orienteeruda. Veneetsias toimub MMil sprindi finaal. Trenn andis hea ettekujutuse eesootavast ning tehniliselt läks ka kõik hästi. (Ära ei eksinud!)
Pärast ülipõnevat trenni majade ja kanalite vahel.
Nüüd algab puhkuse viimane nädal ja 11. novembril hakkab minu jaoks uus ja huvitav ettevalmistusperiood. Seekord annan endast kõik, et tervena püsiksin ning loodetavasti lähevad asjad nii nagu peaks.
Eks hoian Teid olukorraga kursis!
Tänan ka kõiki enda toetajaid sellel hooajal!
Suurimad tänud: Lasita Maja, Ace Logistics, Dexal, ISC, spordielamused.ee, T-style, OK Ilves, TÜASK, Kangasala SK!
Ilma Teieta oleks see hooaeg väga raske kui mitte võimatu olnud!
Tehke siis ikka sporti ja olgem mõnusad!
No comments:
Post a Comment