MMile tagasivaade

Võtsin endale vähe aega, et rahuneksin maha ja ei kirjutaks midagi väga koledat esimeste emotsioonide põhjal.

Elu esimene MM ei läinud kaugeltki nii nagu oleks pidanud. 45. kohta finaalis ei osanud ette näha. Tagantjärele ei teagi mis oleks emotsionaalselt lihtsam olnud, kas finaali mitte saamine või seal viimaseks jäämine. Pigem vist ikka see viimane, saab lohutust otsida sellest, et eeljooksust sain kindlalt edasi.

Finaalist endast:
Soojendust tehes olin üpris rahulik, mõtlesin enda jaoks kõik läbi ning jalad olid võrreldes hommikuga paremas seisus. Dress maha võetud, tundsin ennast kuidagi mõnusamini ning jalgadesse oleks nagu uut energat tulnud.
Start oli samal staadionil, kus finiš ja pealtvaatajaid oli ikka väga palju. Mitteametlikud andmed ütlevad 5000 ja ega sinna poleks rohkem mahtunud ka. Stardihetkel oli kõik kontrolli all ja staadionilt ära joostes tegin kohe esimese kahe etapi valikud ära. Teise punkti joostes vaatasin järgmist etappi ning punktist välja joostes sattusin hämmingusse, rahvast oli tänavatel nii palju (kohtunikud vilistasid ja siis inimesed hüppasid kahte lehte laiali). Olin vahepeal kompassi paigast liigutanud ning järje kaotanud, lugesin 2-3 asemel 3-4 etappi. Keerasin valel tänaval valest kohast ära. Esimesed 30sek viga. Edasi läks kõik allamäge ja olin täielikult liimist lahti. Ei suutnud või ei julgenud seda varianti, mida kaardi pealt nägin ning mis oleks olnud õige ja seetõttu tegin paar äärmiselt lolli valikut. Lisaks ei osanud rahva seas joostes pead külmana hoida ja orienteeruda nii nagu tavaliselt. Vigu kokku u 2'25. Kui oled harjunud üksi rahulikult nokitsema, siis inimeste seas liigeldes võib paratamatult mõttelõng ära kaduda. Olin ennast vaimselt häälestanud selliseks jooksuks nagu oli eelmisel aastal Euroopa MV. Rahvas on võistluskeskuses ja muidu rajal minimaalselt.
Maailmameistrile, M. Boströmile, kaotasin 3min. Võrdluseks võin öelda, et mõned nädalad varem kaotasin talle Tallinnas Kadrioru sprindis 11sek.

                               Sprindi kvalifikatsioon - kehvad jalad, hea pea.

Kuigi MM läks kehvasti, siis susse varna ei riputa ja see ebaõnnestunud start andis rohkem kogemusi kui eelnevad 22 eluaastat. Isu treenida ja areneda kasvas meeletult ning. Kehv asi kõige juures on see, et ainuke koht kust selliseid kogemusi saab ongi MM ja seda on ainult kord aastas.Värske sprindi maailmameister oli enda viiendal MMil ja 30. aastane. Kõige noorem maailmameister (ind.) sellel aastal oli Leonid Novikov - 29. aastane (lühirajal).

Vuokattis tegin trenni edasi ning ühel päeval oli Kristo ja Peetriga ka väikene võistlus rahvavõistluse avatud rajal, mille võitjale pani koondise peatreener, Tarvo Avaste, isegi väikese auhinna. Sain selle äärmiselt olulise võidu ja tuju oli hea :)

Eestisse tagasi jõudes enam MMi sprindi rada öösel unes väga tihti pole näinud ning treeningud on kulgenud hästi. Eile väissasin ka Ümber Uhtjärve jooksu, kus õnnestus jällegi võita. Rada oli igavam kui eelnevatel kordadel ja viimaste aastatega võrreldes rohkem jooksjatele kui orienteerujatele. Kohe alguses oli A-kategooria tõus ning tegin teise koha saanud Ivar Ivanoviga vahe sisse ja nii püsis lõpuni. 3km enne lõppu hakkas kõht väga tugevalt valutama (lõunane praad ei teinud vist head), mistõttu raja huvitavamal lõigul kiiresti ei saanudki joosta. Lõpusirgel hakkasin juba taastuma järgmisteks treeninguteks ja kõndisin rahulikult võitjana üle finišijoone. Lõpp hea, kõik hea!

                                                   Meened käes.

Nüüd teen hooga trenni edasi ja valmistun augustis-septembris tulevateks võistlusteks. Saab näha kui heasse vormi sellel aastal veel saada õnnestub.

Rajal näeme!

Põmaki!

Tunne on kehv, kuid muidu on mega!

Täna hommikul kell 10.17 oli mul siiamaani üks elu tähtsamaid starte - MM-i sprindi kvalifikatsioon. Paar eelnevat päeva olin väga närvis. Kõik kaardid olid ju ühel distantsil, kuld või muld. Olukorda ei teinud kergemaks ka enesetunne trennides. Eile tahtsin joosta pool-kõvalt Kajaanis eelmise aasta NORT-i sprindi finaali rada. 8 punkti oli okei ja siis sain labidaga pähe. Ei jõudnud joosta. Sörkisin ikkagi mõttetegevuse arendamiseks raja lõpuni. Ei oskagi nüüd öelda, mis keeras viimasel nädalal asja peapeale. Nimelt eelmisel pühapäeval oli kõik okei, esmaspäeval jooksin 80min rahulikult, enesetunne ja pulss ei olnud küll need mis nädal varem, kuid kõik oli normis. Teisipäeval puhkasin ja kolmapäeval trennis oli meeletult raske ning pulss oli kõrgel nagu jänesel, just kiiremini joostes. Eile soojendust tehes oli rahulikult joostes pulss suhteliselt hea.

Igatahes. Täna enne kvalifikatsiooni sooja tehes ei suutnud üldse kiirendusi teha. Lihtsalt äärmiselt raske oli. Valmistasin ennast vaimselt juba hambad ristis pingutamiseks ette.

Jooksust endast:

Sain hea stardi ning koheselt leidsin stardikolmnurga kaardilt. Sellest ka parim vaheaeg esimesse punkti. Edasi kuni 7 punktini läks okeilt, jõudu veel oli. Ainult 5. joostes sattusin hämmingusse hetkeks, kui nägin endal teel ees aeda, mida kaardilt ei olnud alguses leidnud, kaotasin sellega 3sek.
7. punktist alates läks kangutamiseks ning olin täiesti tühi ja see väljendub ka vaheaegades: http://online.woc2013.fi/tulokset/fi/2013_woc_sprint/kilpailijat/283/1/ <----- seal Tilanne rastilla all on koguaeg, üldkoht ja kaotus hetke liidrile. Rastiväli näitab etapiaega, kaotus etapi parimale ja etapi kohta.
Tehnilisest poolest nii palju, et tegin ühe konkreetse vea lõpus 20. punkti, u 6 sek, kuid muidu midagi erilist ei juhtunud. Mõnes kohas kaotasin järje ära ja võtsin hoogu vähe alla. Kokku jäi tehniliselt varu 15 sek, mis poleks väga midagi muutnud.

OLEN ENDA ESIMESEL MM-il SPRINDI FINAALIS!
Enesega päris rahul, nüüd saab pingevabalt finaali joosta ja endast parim välja pigistada. Vast läheb raskusetunne ka üle.

Õhtul kell 17.50 saab vaadata naiste võistlust YLE 2 kanalilt ning meeste võistlust alates 19.15-st. Kui telekas YLE 2-te ei mängi, siis saab vaadata arvutis Rootsi ülekannet: http://www.svtplay.se/video/1332389/orientering-vm
Minu start peaks olema 19.36-19.38. Täpselt veel ei tea. Pöidlad pihku!

Aktiivset ellusuhtumist!

Esmaspäeva ootuses

Viimane hetk enne selle aasta MM-i endast märku anda.

Tuleval esmaspäeval, 8. juulil, teen enda debüüdi õigel MM-il ja distantsiks sprint. Miks sprint? Hooajaks plaane tehes võtsime treeneritega eesmärgiks joosta nii tavarada ja sprinti, kuid kuna ettevalmistus ei kulgenud nii nagu plaanitud, siis see variant jäi ära. Minu mitte-valmidust näitasid ka eelnevad pikemad o-võistlused. Samas ei oleks ka nii tavaraja kui sprindi jooksmine olnud mõttekas. Nimelt programm oleks olnud selline: pühap - tavaraja kval, esmasp h - sprindi kval, esmasp õ - sprindi finaal, teisip - tavaraja finaal. Ehk kolme päeva jooksul 4 max pingutust. Oleks vähe paljuks läinud ja siis ei oleks soovitud lõpptulemusi ka saavutanud. Igastahes jah, jooksen esmaspäeva hommikul sprindi kvalfikatsiooni ja õhtul loodetavasti ka A-finaali.
MM algab pühapäeval 7. juulil ja lõppeb laupäeval 13. juulil. Televusserist peaks nägema ka ülekandeid YLE 1 või 2 kanalilt. Samuti saab live-i jälgida: www.woc2013.fi
Sinna peaks enne võistlusi ilmuma ka live-i jälgimise võimalus, nii vaheaegade kui ka gps-i. Naelutage enda ninad siis arvuti või teleka ekraanide vastu esmaspäeva hommikul 9-10 ajal ja õhtul 19.20!

Kuidas ma sain MM-ile?

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis oli kohe järgmisel päeval pärast Jukolal 15km läbimist Kadrioru pargis Tallinna O-nädala esimene etapp (ühtlasi ka WRE etapp), mis oli ka katsevõistluseks MM-ile. Vaatamata väga väsinud jalgadele ning faktile, et tegu mul esimese sprindivõistlusega sellel aastal õnnestus teha korralik sooritus ja lunastada pääse ilmavõistlustele. Ainuke asi, mis kripeldab on see, et tehniliselt kaotasin u 20sek väikeste seisakute ja valede valikutega ning jäin 11 sekundiga alla Soome koondise esinumbrile - Mårten Boströmile.
Samas tema jooksis Jukolal 3km lühemat rada ning mis seal salata, tema jooksurekordid on paremad kui nt meie Maratonitiimi poiste omad. Maratoni rekord 2:18:51, poolmaraton 1:03:41 ja 5000m 14:06.
Kaotasin talle Kadriorus just viimaste lihtsate jooksuetappidega, täpselt siis kui mul jalad väsisid ja hoog rauges. Lohutan ennast sellega, et keerulisematel etappidel olin vähemalt tast kiirem.

Mis pärast sprinti toimunud on?

Tallinnast pärast sprinti koju sõites tundsin kuidas kurk läheb valusaks. Järgnevatel päevadel polnud olukord parem, pigem läks hullemaks, lisandus nohu. Nädala peale tuli 3 täielikku puhkepäeva ja tundsin, et asi on kehvapoolne ja erinevad vahendid ei aita nii kiiresti kui lootsin. Nüüd eelmisel nädalal asjaolud paranesid ja tegin mõned kiiremad sutsud ka.
Laupäeval käisin empsiga väljamaal, Lätis. Õnnestus saada Koselt Sixten Silla käest selle aasta Läti MV sprindi kaardid ja sõit Aluksnesse võis jätkuda. Hommikuse trenni jaoks pani emps ka väikesed tähised punktidesse ning jooksis mõnda punkti ka EMIT-i jaamaga. Meeste raja läbisin 14'46 ja kaotasin Läti parimale 14sek ja 2. kohale 1sek. See tähendas, et võitsin trennis maailmameistrit, Edgars Bertuksi, 38 sekundiga :) Samas kui oleksin viitsinud punktide legendid paberile kirjutada ja legendihoidjasse panna, siis ei oleks ka ühte 12sek viga teinud. Lisaks veale oli halvasti ka hingamisega. Nimelt takistas röga kurgus hingamist ning pärast ütles ema, et kuulis kaugelt vilisevat hingamist ja siis ilmusin nurgatagant alles mina välja. Õhtuses trennis oli õnneks hingamine korras ja kilomeetriaeg oli võrreldes hommikuga 12sek parem. Säilib lootus, et ka esmaspäeva õhtul MM-il finaalis on hingamine korras :)
Selle nädala trennid on kulgenud köhatamiste abil hingamisteede vabastamisega rögast. Vahel paremini ja vahel kehvemini. Vähemalt jalg on terav!

A jaaa, 19. juunil oli ka bakalõpetamine, mis kulmineerus lõpudiplomi omastamisega TÜ aulas kehalise kasvatuse ja spordi erialal.

                                            Väike fotosüüdistus 

Eile sain uue laari Dexali asju. Arvan, et nad tahavad mind ära hellitada :)
Vaadake ka FB-s Dexal - Eesti lehte, sealt leiate kindlasti endale uue lemmikspordijoogi või -batooni.

Praegu istun Kristoga Tartu-Tallinn bussis, siis öise laeva peale ja hommikul Helsingist 7h autosõitu Vuokatti. Loodetavasti saan seal Teile kõigile ka kirjutada täpsemalt, mis kell siis esmaspäeval minu jookse jälgida saab.  

Tunne on hea ja muidu on mega.

Tegin siin vahepeal paar võistlust, mõtlesin, et jagan muljeid. (pikk jutt)

Enne kui spordijutuni jõuan mainin veel seda, et 5. juunil kaitsesin enda bakalaureusetööd ning mõned päevad hiljem tuli ka kiri ülikoolist väljaheitmise kohta. Ise olen rahul ja 19. on põhjust ülikond selga tõmmata.

7. juunil läbisin edukalt Rakvere Ööjooksu 10km raja. Olin eesmärgiks pannud ideaalse soorituse, mis oleks tähendanud aega 31.30. Kahjuks seda ei juhtunud. Üksinda joostes ei suuda endast nii palju välja pigistada. Enne jooksu olid jalad suhteliselt väsinud ja soojendusjooksule järgnenud jooksuharjutusi tegin tunduvalt vähem, et jalgu säästa. (See tõi ka edu!) Kuna 21,1km jooksjad läbisid esimesed 8km sama trassi, mis 10km omad ja läksid rajale 5min varem, siis võtsin plaaniks võimalikult kiirelt neile järgi jõuda ning rahva seas jälitajad maha raputada.

                                                Jalgades jaksu oli!

Elu pikim slaalomi jooks tänavatel tuli päris hästi välja ja mehed hakkasid kilomeetrite mõõtmise peale pundist pudenema. 7km peal võtsin joogipunktist juua ja siis läks olukord kriitiliseks. Nimelt hakkas väga tugevalt kõhus pistma, mõtlesin juba endamisi, et nüüd on kõik ja pean kõndima hakkama. Lasin tempot alla ning hingasin rahulikumalt. Minu õnneks oli tuules püsinud Heinar Vaine juba piisavalt väsinud ja mööda ei jooksnud. Poolteist km kulus situatsiooni stabiliseerumisele ja viimasel kilomeetri alguses kiirendades jäin juba üksinda. Võit jälle kodus! Aeg: 32.25, eelmine aasta 32.14.
Poolmaratoni meestega koos startides oleks vast püstitatud eesmärgi ka täitnud.

                                                  Sõrme ka püsti.

Esmaspäeval sõitsin Kaisaga koos Turusse väikesesse sprindilaagrisse. Peeter Pihliga vahetasime Värska vett kaartide vastu ja trennid võisid alata. Teisipäeva hommikul jooksin NORT-i (MK-etapid) sprindi kvalifikatsioon ja õhtul finaali. Kvalifikatsiooni aegu kahjuks võrrelda ei saa, kuna teistel oli millegi pärast 17. punkt ära jäänud. Finaali rada oli väga huvitav ning aeg tuli 15.05, mis oleks andnud õigel võistlusel 20. koha. Tegin paar viga ning vale valikut, tehniliselt jäi varu u 25-30sek. NORT-i etapi võitjale, Matthias Kyburzile, kaotasin 1.14, mis pole just halb tulemus trenni kohta.

Täna hommikul (16.06) poole kuue ajal esindasin Jämsä lähedal metsas Kangasala SK-d Jukola teatevõistlusel. Viimasesse vahetusse (15km rada) sain 32. positsioonilt ja tõstsin kahjuks ainult ühe koha võrra 31-ks. Raja peal olin vahepeal olnud 28. kohal. Korralikust tehnilisest sooritusest jäi puudu u 4.30. Samuti nurisen ka enda jooksukiiruse üle kui üksinda jooksin. Samas mõne teisega koos liikudes oli kiirus vägagi korralik ja rahul olen ka sellega, et suutsin lõpus Lynx-i viimase vahetuse jooksja ära karistada.

Järgmine võistlus juba homme õhtul Kadriorupargis, Tallinna O-nädala WRE sprint. See on ühtlasi ka ainuke sprindikatsevõistlus MM-iks. Pöidlad pihku ja eks ole näha kuidas jalad ühe päevaga 15km orienteerumisest taastuvad. Saab huvitav olema!

Peace!

Eelmine kuu.

Aloha!

Lugesin Võsa-Villu blogi ja sain ilmutuse. Peaks ise ka enda blogi täiendama.

Alustame kuu algusest.

10Mila:
Kangasala SK viimane vahetus. Rada 15km, aeg 93:29. Jõudu ja kiirust jagus, aga täpselt siis kui kadus keskendumine ja polnud konkreetseid relfeefivorme tulid ka vead. Ning neid polnud vähe. Kokku vähemalt 10min. Nii ei saa rallit sõita!

Eesti MV lühirajal:
Eelmisel päeval Männiku karjääri kõrval kaevikute vahel orienteerudes tundsin, et midagi on valesti. Kiiresti joostes tuleb SLS - 185 juures sein ette ja lihtsalt ei liigu edasi. Arvatavasti oli see seotud kolmapäevase plaanivälise jõutestide tegemisega suusaeriala praktikumis. Nimelt kolmapäeva hommikul oli enesetunne super, ortodesti pulsid väga head jne. Samas ka õhtul 12x30sek kiirendusi oli väga mõnus tõmmata, kuid neljapäeval ärgates olin omadega läbi nagu läti latt - täiesti jõuetu.
Võistluspäeval soojendust tehes ei olnud olukord parem, jalad ei tahtnud kiiresti liikuda. Esimesed kolm etappi võtsin rahulikumalt, et saaks sisse elada. Edasi proovisin kiirust lisada, kuid reaalsuses sellest väga palju kasu ei olnud. Andsin endast füüsiliselt sellel päeval kõik ja tehniliselt oli arvatavasti mu elu parim lühirada. Suuri vigu vältisin, kokku jäi rajale tehniliselt poolelt 50sek. Tulemusi vaadates ei oleks ka see medalile aidanud.
Seekord tasuks 6. koht, kaotus Laurile 1.18.

Balti MV tavarada ja teade:
Päike ja Haanja ümbrus. Läksin jällegi plaaniga esimesed punktid rahulikult võtta, kuid selle plaani muutsin kohe esimese pilguga rajale, etapid olid pikad.
2. etapil kaldusin etapil kaks korda ära ja asi oligi põhimõtteliselt otsustatud, viga 1.45. Sellele lisaks veel üks viga 6. punktiga u 30sek ning mõned väiksemad, mis olid tingitud väsimusest ja kokku tuligi u 4min viga. Lisaks veel siis füüsilise agressiivsuse puudumine.
Esimene Balti MV: 15. koht, kaotus Timole 8min. Edasi ainult paremaks!

Teade läks enam-vähem, rahuldav jooksukiirus oli olemas ja enesetunne parem, kuid 1'30 jäi ikkagi tehniliselt korralikust sooritusest puudu.

Eks neid võistlusi mõjutas ka asjaolu, et õhtud/ööd sisustasin bakalaureusetöö kirjutamisega, mille ka ära esitasin ning nüüd kolmapäeval ära pean kaitsma.

Jukola laager Jämsas:
Läksime Soome Kristoga neljapäeval eesmärgiga lisaks Jukola laagrile joosta ka sprinte.
Neljapäevane sprinditrenn tekitas mõnusa enesekindluse nagu oleks lõvikonservi söönud. Nimelt jooksime Espoos sama rada, mida teised tegijad jooksid Huippuliiga 1. etapil. Jooksin mõõduka tempoga, jälgisin, et pulss oleks alla 170 (võistlustel tavaliselt keskmine 185) ning läbisin raja 14'19, mis oleks andnud õigel võistlusel 28. koha. Jooksu poolest oleks minuti kindlasti kiiremini saanud, eriti kui punktid oleks ka maas olnud.
Edasine laager Jämsal kujunes suhteliselt väsitavaks, jalad ei olnud harjunud kaks korda päevas maastikul jooksmisega ning pühapäeva õhtul Tamperes oli väga raske isegi taastavat jooksu teha. Esmaspäeval veel üks rahulik sprinditrenn Tamperes ja kodu poole. Motivatsioon laes ja meeleolu üleval.

                                Väike pilt meeleolu tõstmiseks (Tallinn):

Eesti MV teatejooksudes:
TÜASK-i 4x1500m võistkonnaga Eesti tšempion. Hurraaa! Võistkond ja järjestus: Jaagup Truusalu, Aleksey Markov, mina ja Allar "kuldne duubel" Lamp. Aeg: 16'51.

Viimane kord jooksin 1500m vist 3-4a tagasi samas formaadis noorteklassis. Seetõttu ei mäleta ka täpset aega. Aga oli seekord 4'17.
Tunne oli hea, kuid oleks tahtnud kedagi, kellega koos joosta või vähemalt teada kui kiiresti ma jooksen (vaheaegu). Ei osanud absoluutselt oletada joostes, mis ajaga vahetuse üle annan. Väike pettumus on aja suhtes, kuid see tuli lihtsalt ja näitas, et tegelikult suudan enamat ja vorm on tõusuteel.

Nüüd hakkab viimane ettevalmistus MM-iks ning ootan põnevusega raskemaid trenne. Tehnilise poole arendamiseks on plaanis teha nädalane laager Soomes järgmisest esmaspäevast.

NB! Väga suured tänud ka mu toetajatele, kelle lisandunud:

1) AS Lasita Maja - parimad kuurid, aiamajad, suvilad, majad - you name it! Neilt saab kõike! Checkige täpsemalt kodukalt: www.lasita.com
2) ACE Logistics Estonia AS - vaja vedada midagi Eestis, Baltimaades ja Valgevenes, siis võtke nendega ühendust: www.ace.ee
3) Dexal - ebamaiselt hea maitsega spordijoogikontsentraadid, batoonid, geelid. Spordijookidest on lemmik mustsõstramaitseline, energiabatoonidest õuna ning valgubatoonidest küpsisemaitseline. Vaata rohkem: www.dexal.ee

Järjelugu pärast Rakvere Ööjooksu, seniks aga head põrumist nii mulle kui teistele lõpetajatele!

Finnspring ja Suurjooks ümber Viljandi järve

Tere taas!

Eelmisel nädalavahetusel viibisin Soomes sealsel suurimal kevadisel võistlusel - Finnspring. Reedel tegin ühe kaarditrenni lumevabas metsas ja valmis ma nädalavahetuseks olingi.

Esimene päev oli individuaaldistants 11,7 km. Enne starti mõtlesin veel, et teen lihtsalt korraliku treeningu ja teisel päeval jooksen kiiremini, kuid võta näpust. Esimesse punkti natukene puterdasin, ei suutnud kohe 1:15 000 kaardiga kohaneda ja siis teise punkti läks juba sujuvamalt ja mõtlesin, et why not kiiremini rada läbida.

Esimene päev:

Võtan asja lühidalt kokku.  Punktirõngas puterdasin suhteliselt palju, ei suutnud jooksu pealt välja lugeda, kus punkt asub ja kuidas sinna kõige paremini saab. Probleemiks osutusid ka kaljud. Liikusin vahepeal väga valedest kohtadest ülesse ja alla. Ühe korra pidin isegi kaardi enne 3m kõrguse kalju otsast alla viskama ja siis ronisin mööda puud järgi. Kaotasin palju aega ja sain väärtusliku õppetunni ning edaspidi püüan selliseid ajaraiskamisi vältida. Samuti pean kohanema Soome maastikuga, seal tuleb teevalikuid teha, mitte ei saa laisalt otse hakata jooksma. Ühesõnaga, esimene võistlus on ikka esimene võistlus. Siit edasi läheb paremaks! Oli kolm M21A klassi jooksu, enda omas oli 4. kaotus võitjale 2.35. Ise jään enam-vähem rahule, võistlus läks paremini kui eelmisel aastal.

Teekond.

Pühapäeval teates proovisin teha riskipiiril jooksu ja läksin sellest piirist üle. Nimelt ei suutnud kohaneda 1:10 000 kaardiga. Selle pärast mul tavarada tulebki paremini välja, et ma jooksen 1:15 000 kaardi enda jaoks 1:10 000 ehk objektid tulevad minu jaoks õigel ajal. Kümnetuhandesega kiiresti joostes aga tulevad objektid liiga kiiresti. Teates hävisin siis meeletult, olin täiesti liimist lahti. Trenni tuleb teha metsas, rohkem kiireid kaarditrenne, et harjuksin ka 1:10 000 kaardiga jooksma.


84. Suurjooks ümber Viljandi järve.

Hommikul ärgates ei suutnud üldse voodist välja tulla, lihased olid nii väsinud. Eelmisel päeval oli kõik okei, trennis sain 145 pulsiga joosta 4'30/km, mis on minu jaoks täitsa hea. Magasin ka piisavalt kaua, natuke üle 9h. Hommikused ortotesti pulsid ei olnud ka need, mis olid päev varem.
Soojendust tehes oli ikka tunda väsimust ning 145pulsiga jooksin u 5'/km. Täiesti teine päev. Aga kohale oli tuldud ja proovima pidi.
Sisimas lootsin, et võistluse ajal läheb asi paremaks. Esimesed 700m oli olukord okei, liikusin pundis, kuid edasi läks minu jaoks kõik allamäge. Inimesed, keda muidu võidad, jooksevad lihtsalt mööda ja midagi teha ei saa. Järve lõunaotsast tagasi tulles suutsin osadele järele jõuda. Viimased 2km jooksin koos Indrek Tobrelutsuga. Proovisin väikest vahet sisse saada, aga kurivaim oli nagu takjas küljes ja vahepeal tõstis isegi selja tagant mu jalgu. Viimase 200m peal tuli kõrvale, punnitasin mis ma punnitasin, aga ära sain ikka. Tagant järele tarkus: lase teisel vedada!

Aeg: 40.07, koht 15.
Eelmine aasta: 38.18, koht 7. EMV arvestuses 4.
Ilma nädalavahetuse võistlusteta oleks vast see aasta ka samma auku jooksnud. Lohutan ennast sellega, et ma olen ikkagi orienteeruja.

Selle pühapäeva varahommikul stardin Rootsis 10Milal viimases vahetuses Kangasala SK I võistkonnas. Tuleb mõnus tavarada, u 15km.

Teised, kes Eestis, minge Ilves-3le!

Okas päkka!

Telekas ka.

Pääsesime kohalikku meediasse.

http://sport.err.ee/orienteerumine/f2a37431-0054-4add-9659-fae1a86b726f

Lempsile meeldis ikka seal sugulussidemeid rõhutada :)
(Kuuse Lemps on ka muidu sugulane meil)